Esmaspäev, 1. november 2010

Parima koolisöökla konkursist...


....kirjutas laupäevane "Lääne Elu" järgmist:

Martna põhikooli söökla pääses toidumessil koolisööklate konkursi finaali seitsme parima sekka.

Esikoha sai küll Sõmeru põhikool, kuid Martna koolikokk Anne Laur pidas konkurssi heaks kogemuseks: „Võitjad oleme sellegipoolest, sest oleme kogemuse võrra rikkamad,” ütles ta.

Anne Laur koos Aili Randmaaga valmistas konkursiroana boršisupi, õunavormi jäätisega ja kartuli–herne tambi. „Boršisupp ja õunavorm on meie kooli laste ühed lemmikud,” ütles Laur.

Finaalvõistlusel Eesti Näituste messikeskuses pidid koolikokad 2 tunni ja 5 minutiga valmistama kolm rooga: kooli nn supipäeva menüü, ehk supi ja magustoidu ning lisaks vabal valikul ühe köögiviljaroa.

Anne Lauri sõnul oligi lõppvõistlusel kõige raskem ajas püsida: supp pidi valmis olema 45 minutiga ja 35 minutit hiljem valmima magustoit ja veel 45 minutit hiljem köögiviljaroog.

„Ega kokk tee 45 minutiga toitu valmis, ka koolis saab ettevalmistusi hakata varem tegema,” rääkis ta ja lisas, et nende võistkond jäi supiga 5 minutit hiljaks, aga mõnel koolil valmis roog isegi pool tundi ettenähtust hiljem.

Žürii liige Jüri gümnaasiumi direktor Maria Tiro ütles, et žürii otsustas avalikustada võitja, kuid mitte ülejäänud finalistide järjestust. „Martna koolist rääkides võib öelda, et neil oli tugev tase, kuid ühelgi alal nad päris esimeseks ei tulnud.”

Tiro lisas, et kõigi seitsme finaali pääsenud kooli road olid hästi maitsestatud. Üllatustena nimetas ta Paikuse põhikooli kalasuppi, mida žürii pidas suppidest kõige maitsvamaks.

„Kuna ma koolidirektorina puutun samuti toitlustamisega kokku, siis tean, et tänapäeva lapsed ei omanda kodus harjumust kõiki toiduaineid süüa. See ei tähenda, et koolisöökla ei peaks neist toite tegema,” rääkis Maria Tiro.

Ta lisas, et väikestel koolidel on võimalus pakkuda õpilastele suuremat toiduvalikut ja kui on oma köögipersonal, on ka suhtumine teine.

Koolisööklate konkurssi korraldab Tervise Arengu Instituut 2006. aastast. Konkursil osalemiseks peab kool selleks ise soovi avaldama. Eelvoorus tuleb saata žüriile fotod, reaalse koolisöökla menüü ning žürii hindab toitude toitainelist väärtust.

Eelvoorust, kus osales 20 kooli, valiti välja seitse finalisti, kes pidid kohapeal sööki valmistama.

Tervise Arengu Instituudi projektijuht Reelika Viitamees pidas rõõmustavaks, et tänavu oli osalemas palju uusi koole. Kuigi finaali pääsesid peamiselt väiksemad koolid, on konkursil osalejate seas ka suuri koole. Maria Tiro nimetas põhjusena, miks suuri koole sellisel konkursil vähem osaleb, seda, et seal korraldab toitlustust mõni toitlustusfirma, mitte kool ise.

Koolisööklate konkursi eesmärk on juhtida avalikkuse tähelepanu koolitoidule ning selle valmistajatele. Omavahel mõõtu võttes ja häid kogemusi jagades paraneb toitlustajate professionaalsus ja koolitoidu kvaliteet ning tõuseb ka selle tarbimise populaarsus õpilaste seas.

Anne Laur on seda meelt, et järgmisel aastal tahaksid nad kindlasti taas koolisööklate konkursil osaleda. „Kui järgmisel aastal edasi ei pääse, siis läheme ülejärgmisel jälle,” lubas ta.

Artikli autor Kaire Reiljan

Kommentaare ei ole: